Uuel ringil erakooliseadusega

16. juunil 2016 vastu võetud seadusemuudatusega otsustati toetada erakoolide tegevuskulusid riigieelarvelistest vahenditest veel 31. detsembrini 2019. Seda toetust vähendati 75 protsendile kooli asukoha omavalitsuse koolide keskmisest tegevuskulust. Seega kehtiva seaduse järgi saavad erakoolid 1. jaanuarist 2020 tegevuskulu toetust üksnes juhul, kui kohalik omavalitsusüksus (KOV) kooli vabatahtlikult toetab.

Siinkohal on vaja taaskord rõhutada, et riigi toetused – nii haridustoetus kui tegevuskulude toetus – katavad vastavaid tegelikke kulusid üksnes osaliselt. Näiteks ei piisa haridustoetusest kõikide õppematerjalide kuludeks, see ei kata tugipersonali (logopeedid, sotsiaalpedagoogi jt) kulu. Tegevuskulu toetus ei kata kulutusi ja investeeringuid koolihoone soetuseks ja remondiks. Riigi toetused ei kata kulusid tervikuna ka munitsipaalkoolis ning ka KOVid peavad puudujääva osa oma koolide tegevuseks juurde maksma. Neid kulusid saavad KOV-id vähendada koolihoone andmisega, ühtsete riigihangetega ja üldkuludega (raamatupidamine), mida erakoolidel enamasti teha ei ole võimalik. Seetõttu tuleb erakoolidel leida ise tulusid muudest allikatest (annetused, vabatahtlikud toetused, kõrvalteenused) ja/või küsima lapsevanematelt õppemaksu.

Käesoleva aasta suvel valmis Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) minister Mailis Repsi juhtimisel uus erakooliseaduse muudatus, mida tutvustati erakoolide katusorganisatsioonidele (Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Kristlike Erakoolide Liit – koos katused) ja AH-le esmakordselt augustis. Idee oli iseenesest tervitatav – võimaldada teatud mahus erakoolidel riigieelarvest tegevuskulude toetust saada ka peale 2020. aasta 1. jaanuari. Samas oli põhiküsimus selles, millised erakoolid seda toetust saavad ja millised mitte. Peamised tingimused olid tegutsemise aeg, tähtajatu tegevusluba ja õppemaksu piirmäär.

18. septembril 2017 said kõik erakoolide katused kirja HTMist, kus paluti 3 päevaga arvamust uuele erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu, seletuskiri ja muud dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis, vt SIIN

Erakoolide katused said 3 päevaga oma arvamised saadetud. Ainsa ministeeriumina  avaldas arvamust Justiitsministeerium. Eelnõu saadeti Riigikogule.

6. oktoobril toimus eelnõuga seotud küsimuste arutamiseks AH, katuste ja haridusminister Mailis Repsi nõupidamine. Kõlama jäi HTMi mure, et kui tegevustoetust hakatakse riigi poolt kompenseerima, siis võivad KOVid muuta oma munitsipaalkoolid erakoolideks ning saavad seeläbi topeltrahastuse.

Oktoobri alguses said katused ja AH kutse Riigikogu kultuurikomisjonilt kohtumiseks 24.oktoobril, andes võimaluse avaldada seadusemuudatuse kohta oma arvamus kirjalikult 19. oktoobriks.

Kuna AH ja katused olid lubanud minister Repsile teha eelnõu osas ministeeriumiga konstruktiivset koostööd, saadeti kirjalikud mudatusettepanekud esmalt ministeeriumile. Püüdsime leida ühistele muredele lahendusi, teha süsteemi õiglasemaks ja ka töökindlamaks ning vähendada ka ministeeriumi halduskoormust.  Oluliselt eri meelt olime selles, kui palju riigieelarvelise toetuse maksmiseks kulud.

Ministeeriumi prognoos eeldas erakoolide õpilaste arvu kasvu 32% aastas ja oli selline:

	2018	2019	2020	2021
Õpilaste arv (kasvu %)	7 834 (9%)	10 440 (33%)	13 785 (32%)	18 260 (32%)
RES 2018- 2019  tegevuskulu toetus  (mln €)	8,7	10,1	18,7	18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus* (mln €)	9,3	13,6	19,0	26,6

Allikas: Eelnõu (27.09.2017) seletuskiri. HTM andmed (23.10.2017)

Võttes arvesse sündide arvu, siis ministeeriumi prognoos tähendab seda, et 10 aasta pärast pole munitsipaal- ja riigikoolides enam vaja 1. klasse avada:

AH: Eeldusel,  et sündide arv aastas (14 000) on stabiilne ja et 2017 on erakoolide esimestes klassides kokku 1100 õpilast ja alates 2021 jätkub õpilaste arvu kasv 32% aastas.

AH prognoos riigieelarvele  on selline:

	2018	2019	2020	2021
Õpilaste arv (kasvu %)	7 800 (9%)	8 600 10%)	9 500 (10%)	10450 (10%)
RES 2018- 2019 tegevuskulu toetus (mln €)	8,7	10,1	18,7	18,7
Eelnõu hinnanguline maksumus* (mln €)	6,1	8,3	9,6	11,1

Allikas: AH muudatusettepanekud HTM-le (13.10.2017) ja kultuurikomisjonile (19.10.2017).
AH: 2018. aastal on arvesse võetud, et 8 kuud toimub tegevuskulu toetuse maksmine senise korra alusel. Samuti on arvestatud, et toetust saavad kõik eraüldhariduskoolid.

täpsemalt numbritest ja põhjustest on AH kodulehel http://www.avalikultharidusest.ee/

19. oktoobri hommikul  toimus Tartu ja Tallinna HTMi ruumides videosilla vahendusel kohtumine ministeeriumi ametnikega. Osades ettepanekutes jõudsime natuke lähemale konsensusele, teises natuke vähem ja osad ettepanekud jätsime üldse välja. 

Ministeeriumi ametnikud avaldasid, et HTMile on antud ülesandeks 2018. a jooksul välja töötada süsteem, millega kogu munitsipaalkoolide rahastus läheb KOVi eelarvesse ning tänane pearahasüsteem arvatavasti kaob (KOV hakkab ise  haridusrahasid jagama). Kas ja kuidas see kõik välja nägema hakkab ning kas erakoolide rahastamine jääb sarnaselt riigikoolide rahastamisega erinevatele alustele, ei ole teada.

Peale HTMi ametnikega kohtumist saatsime need ettepanekud, mida ministeerium otseselt ei välistanud, kultuurikomisjonile.

24. oktoobril toimus Riigikogu Kultuurikomisjonis avalik arutelu, kuhu lisaks erakoolide katustele ning AH esindajatele olid kutsutud ka maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad. Koosolekul said kõik esindajad oma arvamuse välja öelda. Midagi ei otsustatud ning eriti palju ka ei arutatud. Seisukohad võeti teadmiseks. Koosoleku juhataja Laine Randjärv ütles koosoleku lõpuks, et nüüd hakkab asja arutama komisjon ning ootab muudatusettepanekuid fraktsioonidelt.

Järgmine tähtis kuupäev on 2. november 2017.  Selleks ajaks peaksid fraktsioonid tegema seadusele muudatusettepanekud.

Tere tulemast!

Avalikult Haridusest on lastevanemate kodanikualgatus. 

Algatus sündis septembris 2015 ning on sellest ajast olnud erinevate era-ja munitsipaalkoolides õppivate laste vanemate vabatahtlik tegevus Eesti hariduse mitmekesisuse  ning lapsevanemate valikuvabaduse eest seismine.

Erakoolid ei ole tavapärased äriettevõtted, vaid sotsiaalne ettevõtlus, mille avalik toetamine on demokraatlikus riigi aktsepteeritud, mõistlik ja põhjendatud. Erakoolid taotlevad, et riik (Riigikogu) ei muudaks seni kehtivaid põhimõtteid läbimõtlematult, analüüse tegemata ja alternatiive huvigruppidega koos läbi arutamata.

Kodanikuliikumise e-postiaadress on info@avalikultharidusest.ee.

AJALUGU

1. 9. juunil 2010 aastal muutis Riigikogu erakooliseadust viisil, et pidas õigeks erakoolidele makstakse tegevustoetust. Riigikogu rõhutas võrdse kohtlemise vajadust.

2. 2013-2014 jättis Tallinna linn mitmetele erakoolidele tegevuskulude toetuse välja maksmata põhjusel, et riik pole selleks raha eraldanund. Erakoolid võitsid need kohtuasjad ja kohtud kohustasid KOV-sid tegevuskulusid kandma.

3. Tallinna Linnavolikogu otsustas 12. juuni 2014. a otsusega nr 101 esitada Riigikohtule taotluse tunnistada 1) põhiseaduse vastaseks olukord, kus Eesti Vabariik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks erakooliseaduse § 22 prim 2 sätestatud kohustuse rahastamise riigieelarvest, või 2) kui Riigikohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega, tunnistada erakooliseaduse § 22 prim 2 kehtetuks.

4. Riigikogu vastas Riigikohtule: „Regulatsiooni eesmärgiks on soov kehtestada üldhariduskoolide rahastamiseks sarnased üldised põhimõtted, olenemata koolide omandivormist, luua eeldused õppemaksu vähendamiseks erakoolides, tagades sellega suuremale ringile koolikohustuslikele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele suurem vabadus valida ja otsustada, millistes üldhariduskoolides (sh võimalus valida erinevate õppekavade ja õppevormide vahel) õppida, sõltumata koolide omandivormist. Nimetatud eesmärgid ei ole õigusvastased.“ (vt kohtuotsus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-26-14, punkt 8.)

5. Justiitsministeerium leidis samuti, et põhiseaduse probleemi pole, ja kinnitas: „Regulatsioon tagab koolide vahel konkurentsi, sunnib koolipidajaid pingutama parema ja mitmekesisema hariduse andmise nimel ning võimaldab lapsevanematel tagada oma lastele parim haridus.

7. Riigikohus otsustas: „Kolleegium on seisukohal, et PS § 37 lg 2 kohaselt ei ole EraKS §-st 22 prim 2 kohalikele omavalitsustele tulenev kohustus rahastada eraüldhariduskoolide tegevuskulusid käsitatav kohalike omavalitsuste olemusliku ülesandena. Tegemist on kohalikele omavalitsustele pandud kohustusega, mille rahastamine peab tulenevalt PS § 154 lg 2 teisest lausest toimuma riigieelarvest. Seetõttu on PS § 154 lg 1 ja lg 2 teise lausega vastuolus selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 22 prim 2 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest.“

8. Seega ei asunud Riigikohus seisukohale, et erakoolide tegevuskulude toetamine oleks põhimõtteliselt vale või põhiseadusevastane. Põhiseadusevastaseks tunnistati hoopis riigi tegevus õigusliku regulatsiooni kindlustamata jätmise tõttu.

9. Detsembris 2014 esitasid IRL saadikud Riigikogule erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 811), millega oleks täidetud Riigikohtu juhtnöör – kehtestatud vajalikud õigusnormid raha eraldamiseks riigieelarvest Eelnõu algatajad põhjendasid: „Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt on põhjendatud, et omavalitsus toetab erakoolide õpilasi sarnaselt munitsipaalkoolide õpilastega, sest vaatamata kooli omandivormile toimub mõlemates ühtviisi lastele hariduse andmine.“

10. Sellele eelnõule seisukohta esitades vastas HTM: „Esitatud eelnõus väljapakutud lahendusettepanek on üks võimalus tekkinud olukorra lahendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium on aga kultuurikomisjoni arutelude põhjal välja töötanud mitmed erinevad lahendusettepanekud, mis võimaldavad Riigikogu kultuurikomisjonil valida välja kõige sobilikuma ja sellega edasi töötada. Seega peame vajalikuks, arvestades, et erakoolide rahastamissüsteemi muutmise puhul on tegemist komplekse küsimusega, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja arutelu, liikuda pikaajalisema, toimiva lahenduse suunas ja seda koostöös kultuurikomisjoniga. „ Ka kultuurikomisjon oli samal arvamusel. Selle tulemusena eelnõud edasi ei menetletud.

11. 2015 juulis avaldati eelnõude infosüsteemis erakooliseaduse § 22 prim 2 muutmise seaduse eelnõu, millega kaotatakse eraüldhariduskoolide tegevuskulude toetuse maksmise kohustus. 20. oktoobril 2015 jättis Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata. 28. oktoobril 2015 esitati eelnõu valitsusele.

12. 16. juunil võeti vastu Erakooliseaduse parandus, millega 31.detsembrini 2019. makstakse erakoolidele toetust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Peale 1. jaanuari 2020. aastat kaob riigil täielikult kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust.

13.  18. septembril 2017 saatis HTM kooskõlastusringile erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille alusel jätkub erakoolidele tegevustoetuse maksmine riigi poolt ka peale 2020 aastat, kuid selleks on vaja täita järgmised tingimused: erakoolil peab olema tähtajatu tegevusluba ning erakooli õppemaks ei ole või olla suurem, kui 20% kehtivast palga alammäärast